Puupaljas looja viskab lapse võõrale õuele

„Mina küll ei tea, et meil keegi filmivastane oleks, pigem ikka vastupidi," teatas peaminister Taavi Rõivas riigikogu infotunnis. Nii mõnelgi esilinastusel on peaminister lehvitanud terve perega kaameratesse nagu üks kultuuri ja filmi armastav inimene kunagi. Kui aga küsimus puudutab mängufilmi rahastamist, räägib ta: “Ma vaatasin koalitsioonileppe tekstist järele, me oleme sõna "film" kasutanud tekstis üheksal korral. See on muljetavaldav.“

Kultuuriministeeriumi kantsler ja Eesti Filmi Instituudi nõukogu liige, endine Vanemuise juht Paavo Nõgene saatis hiljuti pressiteate selle kohta, kuidas ta tutvustas Eesti innovatsiooni, millest saab kasu kogu maailma filmitööstus, ning ärgitas tootjaid julgemalt vaatama Eesti poole. Eesti filmitootjad vestlesid aga samal ajal Äripäevaga ja tunnistasid, et iga suure projekti korral tuleb lapsuke võõrale õuele visata ning vaadata, mis juhtub.

Eesti filmide rahastus kukkus ära siis, kui Nõukogude Liit lagunes. Nõukaajal teati, et film on parim propagandainstrument. Lenin kuulutas kino lausa kõige olulisemaks kanaliks massidele sõnumi edastamiseks. Põhimõtteliselt sedasama õpetatakse ülikoolis tänagi.

Peaministri pressiesindaja Helin Vahter kirjutas Äripäevale: “Kultuuriministeerium on esitanud nii riigi eelarvestrateegia kui 2016 eelarvemenetluse protsessis filmivaldkonna rahastuse suurendamiseks lisataotlused ning neid arutatakse 2016 eelarve menetlemise käigus, suure tõenäosusega see kinnitatakse ära.“

Pärast eelarvestrateegia kinnitamist on mängufilmide tootjatel selleks aastaks ikka näpud põhjas.

Enamik filmiloojaid väidab, et innovatsioon ja erakordsus sünnib keerukates oludes. Siiski ei pea loomeinimene kunsti loomiseks olema paljas nagu püksinööp, ta saab sellega hakkama ka siis, kui tal riided seljas on.